Parkinsoni tõbi kõige levinum 60 aasta jooksul

• Aprill 24, 2024

Kurja Parkinson Tegemist on neuroloogilise degeneratiivse ja progresseeruva haigusega, mille puhul patsiendil on värisemine, jäikus ja liikumiste aeglus, samuti asendi ja kõndimise muutused. See mõjutab mehi ja naisi võrdselt ning kuigi see esineb pärast 60-aastast vanust, esineb juhtumeid, mis ilmnevad juba pärast teist elukümmet.

Maailma Parkinsoni päev tähistatakse 11. aprillil. Selles mõttes teatas Mehhiko Sotsiaalkindlustusinstituut (IMSS) pressiteate kaudu, et 2010. aastal pakkus see haigus umbes 132 tuhat konsultatsiooni.

Selles suhtes Luis García Muñoz , spetsialist Kõrghariduse üksuse neurokirurgia teenistus (UMAE) IMI XXI sajand, ütles, et haiguse peamised mittemootilised sümptomid on depressioon , seedehäired muu hulgas keele ja tundlikkuse muutused.

Ta märkis, et kurja põhjus on veel teadmata. Kuid ta ütles, et on olemas ka teine ​​sarnane haigus Parkinsoni sündroom o Sekundaarne parkinsonism , millest on teada riskitegurid, näiteks ajuinfarkt , raskemetallide mürgistus (elavhõbe, mangaan, tsink) ja pestitsiididega kokkupuutel. Mõlema tingimuse käsitlemiseks pakub IMSS farmakoloogilist, kirurgilist ja taastusravi: "Ravimite ravi on ette nähtud, kui nähtus ilmneb" kulumist ", st kui ravimid ei suuda enam kontrollida jäikust või värisemist Tavalise annusega tuleb kaaluda operatsiooni, ”ütles García Múñoz.

Kirurgiline sekkumine seisneb aju struktuuride elektrilise stimulatsioonis, mis võib sümptomeid vähendada ja isegi maha suruda, parandades sellega abisaaja elukvaliteeti. Isegi operatsiooni korral tegi García Múñoz selgeks, et ravimid, taastusravi ja psühholoogiline abi on endiselt osa terviklikust ravist.

Füüsiline rehabilitatsioon koosneb harjutustest, mis soodustavad jäsemete liikuvust; kõige sagedasemad on statsionaarsed jalgrattad ja ujumine edendatakse vesiravi

Video Meditsiin: Food as Medicine: Preventing and Treating the Most Common Diseases with Diet (Aprill 2024).