• Mai 21, 2024

Mõõduka või jõulise intensiivsusega harjutamine võib ajakirjanduses avaldatud uuringu kohaselt regulaarselt parandada õpilaste akadeemilist jõudlust. British Journal of Sports Medicine .

Mida intensiivsem on harjutus, seda suurem on mõju inglise keele, matemaatika ja teaduse tulemustele. Kuid nad ei suutnud selgitada füüsilise aktiivsuse ja akadeemilise tulemuslikkuse seose põhjuseid.

Parandab kognitiivset funktsiooni ja enesehinnangut

"On tehtud mitmeid ettepanekuid selle seose kohta, miks see seos on olemas: näiteks võib füüsiline aktiivsus suurendada klassiruumis tehtud aega või võib-olla mõjutab see enesehinnangut," ütles uuringu uurija. Josephine Booth, Dundee Ülikooli professor , Šotimaal.

Võib-olla on olemas bioloogiline selgitus, ütles ta, nagu teised teadlased leidsid, et madal aktiivsus võib mõjutada aju struktuuri ja funktsiooni, samuti õpilaste koolijõudlust.

Booth ei suutnud kindlalt öelda, kas üldine motivatsioon selgitab seost, st et suure jõudlusega lapsed teevad nii harjutusi kui ka akadeemilisi ülesandeid hästi. "Selles uuringus ei suutnud me isikupära kohandada," ütles ta.

Haridus, oluline hariduspoliitikas

Pärast ligi 5000 lapse hindamist hindas Booth ja tema meeskond õpilaste igapäevase treeningu kestust ja intensiivsust kolme kuni seitsme päeva jooksul, kui nad olid üheteistkümneaastased. Ürituse mõõtmiseks kasutasid õpilased turvavöö seadet.

11-aastaselt ei jõudnud mõlema soo lapsed soovituslikku 60-minutilist treeningut. Poisid tegid keskmiselt 29 minutit ja tüdrukud 18 minutit.

Need, kes kõige rohkem harjutasid, toimisid paremini riiklikes akadeemilistes eksamites. 11. eluaastal oli lastel, kes tegid kõige rohkem harjutusi, paremad tulemused kõigis kolmes valdkonnas. Tegevus aitas eriti kaasa tüdrukute teadusele jõudmisele. Võlakiri peeti 13, 15 ja 16-aastasena.

Teadlased võtsid arvesse muid tegureid, mis võiksid mõjutada kooli tulemuslikkust, nagu sotsiaalmajanduslik staatus, sünnikaal, ema vanus sünnil ja suitsetamine raseduse ajal, kuid seos jäi.

Uuringu autori Boothi ​​sõnul on tulemustel oluline mõju hariduspoliitikale, mis viitab sellele, et kool peaks hindama kehalist aktiivsust, et parandada klassiruumi jõudlust.